Thursday, October 23, 2014

Minu arvamus

Kas täisealiseks saav poeg peaks ehk juba ise suutma enda eest hoolitseda?

Vihje artiklile: http://elu24.postimees.ee/2964503/airi-kansar-kulutab-kohtuuksi-ja-muretseb-taisealiseks-saava-poja-parast#comments

Muidu täiesti suvaline artikkel, mis mind ei puuduta. Kuid mind puudutab seal see väike ajakirjanduslik õelus. Ajakirjanik on seal nii hästi küsinud:
Õnneks ei pea Airi varsti enam muretsema, sest täisealine poeg ehk suudab juba ise enda eest hoolitseda?
 Üks 18 aastane inimene ei pea suutma ise hakkama saama. Ta ei pea elama üksi ja olema täiesti isemajandav. Tööl võib käia, aga õppima peab ka ja selline suhtumine - kui kooli kõrvalt tööl ei käi, siis oled laisk-  viib selleni, et kõik lähevad välismaale tööle, sest kool on lõpetamata ja tööl on vaja käia ja raha on vaja saada. Aga siin ju ei saa normaalset palka selle töö eest. Välismaal saab ju väga head palka lihtsa töö eest.

Üks 18 aastane inimene peab suutma enda eest ise hoolitseda. Ta peab suutma ise pesus käia, endale ise süüa teha, ise linnas liigelda, ise maailmas reisida ja võib oma hobide eest ise maksta kui ta tahab. Peab ise suutma oma tuleviku eest vastutada. Kuid ta ei pea oma elamise eest maksma, oma igapäevase toidu eest ise muretsema. Ta ei pea üksi elama. Ta ei pea tööl käima!!!!! Tal ei pea olema sissetulekut. Ta võib küsida vanemate käest raha ja minu arust oleks vanemate moraalne kohustus ka aidata oma last haridustee jätkamise ajal.

See ajakirjanik on ilmselt väga haritud, et ta kasutas hakkama saamise asemel sõna hoolitsema. See on umbes sama nipp ilmselt, et iga lause taga küsimärki kasutada, las siis lugeja ise otsustab. Kuid küsimus-väide-arvamus on siiski väga kohatu ja mitte väga läbimõeldud ehk?

Maailmas on palju 18-aastaseid inimesi, ning kõik nad ilmselt elavad oma elu erimoodi. Mina vaatan selliseid inimesi, kes peale gümnaasiumi lähevad edasi ülikooli. Need, kes peale põhikooli kutsekooli lähevad, on juba ammu oma elu peal ja teenivad raha oma erialase tööga, neid ma ei kaasa siia postitusse. Ma kadestan neid, kuid sellest hiljem.

Kui üks inimene lõpetab gümnaasiumi ja läheb ülikooli, kas ta peab siis juba ise rahaliselt hakkama saama? Peab ta siis juba tööl käima ja vanemate käest saadud raha on juba võlg? Minu meelest on normaalne just, et vanemad toetavad oma last ka tema tudengiaatatel ning kui vanemad saavad vanaks,siis see haritud ja edukas laps toetab oma vanemaid, kes saavad väikest pensioni. See on eluring ja täiesti normaalne. Illustreerivalt võiks öelda, et lapse toetamine ülikoolis õppimise ajal, kindlustamaks, et ta selle ka lõpetab ja hiljem tööle läheb, on lastevanematele nagu elukindlustus.

Tööd peab tegema juba varakult ja tööharjumus on eluks väga vajalik, kuid on vähe inimesi, kes suudavad juba gümnaasiumis ise endale nii palju raha teenida, et olla sõltumatu. Neid on vähe ning veel vähem on neid, kes suudavad selle kõige kõrvalt ka normaalselt koolis käia. Seega ei saa olla normaalsus see, mis on erisus. Ei saa nii kaa, et kui mina 18 aastaselt olin juba oma tööga säästnud pool miljonit, et kuidas siis teised ei saa, järelikult on nad laisad. Ei ole viisakas teisi kritiseerida läbi oma silmade.

Thursday, August 28, 2014

Palju küsimusi

Jälle on nii palju mõtteid peas.

Sügis hakkab jälle kätte jõudma ning on aeg kooli minna. Kuna kõik töötavad, siis ma otsisin endale ka tööd. Leidsin, saatsin CV eile ja täna sain juba kutse. See käis kähku. Kuid kas ma tegelikult ka tahan seda tööd, ja kas ma üldse tahan tööle minna? Mul on praegu käsil viimane magistriaasta, ning ma tahaks anda endast parima. Mul on ju vaja kirjutada magistritööd, mul on ees kaks kuupikkust praktikat koolis ning diferentsiaalvõrrandite aine õppekavas. :D See tundub  midagi eriti rasket ja mahukat. Sel õppeaastal tuleb nii palju asju teha ja see aasta läheb väga kiiresti ja kas ma ikka tahan seda tööd? Kuigi elada on ju ka vaja? Ja kõik käivad tööl :D

Wednesday, August 27, 2014

Enda väljaelamine

Mõni elab ennast välja metalit kuulates, mõni elab ennast välja karjudes, mõni elab ennast välja vaikides, mõni elab ennast välja ignoreerides. Mina elan ennast välja kirjutades.

Kui mul on paha tuju, kui ma olen väga solvunud inimeste peale, kui ma olen pettunud endas või kui ma tunnen enda sees suurt üldist trotsi, siis on mul alati peas mustmiljon mõtet korraga tiirlemas. Üldiselt on ikka küsimused, et miks ja mina ei tee ju midagi valesti ja teised teevad valesti ja mina reageerin valesti ja teised ei tee tegelikult ju üldse midagi valesti ja mina olen laisk???? Alguses ma T-i peale solvudes kirjutasin kõik talle facebooki. :D Siis ma kirjutasin veel oma segaseid mõtteid ka nt blogisse ja lihtsalt salvestasin mustandina.

 Kirjutades ma tunnen, kuidas mu mõtted saavad seatud mingisse süsteemi ning mul on tunne, et ma suudan ohjata oma mõtteid. Näiteks kirjutades proovin ma inimesi MITTE  laimata ja süüdistada, vaid pigem proovin mõelda, et inimesed on erinevad. Veel ma mõtlen, et nad lihtsalt ei mõista. Kui ma olen need kirjad ära kirjutanud ja ära unustanud ja uuesti leidnud, siis ma neid enam väga lugeda ei taha.

Nüüd on mul aga märkmik, selline punane ja ilus ja kummiga. Sinna kirjutan ma ainult positiivseid asju ja motivatsioonikirju endale, et ma saaksin paha tujuga seda lugeda ja oma tuju tõsta.

Thursday, August 7, 2014

Tundmatu putukas


See ei ole vist mingi vaablane, aga see on päris jube. See hammustas mind eile, aga midagi hullu mu jalaga ei juhtunud. Veelgi enam, see ei olnud valus ka väga, aga võib-olla ma lihtsalt reageerisin kiiresti.

Augusti algus



Väikesed tomatid, need on päris head. Kirsstomatid on natuke teistsugused. Kui see kauss on kuskil läheduses, siis lõpuks ei pruugi seal enam palju neid järgi jääda. :D:D
Paneeritud motsarellajuust. Idee saime siit.

See ei ole jõulupostitus. 

Laupäev Lodjal koos kahe sõbrannaga ja....



.... ja Taaviga. :D

Õhtu lõppes meil värskendavate smuutidega.



Monday, July 28, 2014

Söök: Grillburger ja kringel


Veiseliha hakklihast kotlet.


Meie grillburger. Väääga mahlane!


Mingi loo peaks juurde rääkima? Grillburgerit tegema hakates oli minu eesmärk proovida teha sellist burgerit nagu Ameerikas tehakse. Selleks pidin lugesin ma läbi hulga retsepte nagu see ja lisaks vaatasin veel videot Terevisiooni kokandusnurgast. Hulganisti vaatasin ma veel ka Youtubest erinevaid How-to videoid ja retsepte, milles ma jälgisin põhiliselt ühte asja: kas kotletitainale ei lähegi muna?? Naljakas, eks? :D Igastahes muna kotletitainale ei lähe ja hakkliha ei tohi palju mudida ja soola läheb sisse vähe ja sool tuleb raputada peale. Siis ma hakkasingi tegema. Kastmeteks oli paprikakaste, mis oli tegelikult mõeldud kanale ja BBQ kaste, mis andis natuke suitsust maitset. Mulle see ei meeldinud. Muidu burger ise tuli väga hea. Kuna see kõik oli nii mahlane, siis ma suutsin ka oma roosale kleidile suured rasvaplekid peale tilgutada. 

Selle ameerika burgeri tegemise idee sain ma sel kevadel Maamessilt, kui ühes nurgas ühes boksis tehti burgerit ja siis seda jagati seal. Ainult, et ma ei saanud aru, mida nad seal reklaamisid. See oli nii maitsev, jeerum, ja vahel ei olnud üldse mingeid ulmeasju: tomat, hapukurk, juust ja ketsup. Ja nii tahsingi ka mina midagi sarnast teha. 

Selle kringliga on nüüd teine lugu. Selle ema tegi eile õhtul. Väga hea oli ning nüüdseks on sellest järgi ainult pool. Ükskord ma viisin ema tehtud kringlit ka külapeale ja seal üks terava keeleline julges öelda, et normaalsed inimesed ei pane kringlisse õuna. Ja me vist ei ole tõesti normaalsed, sest sel korral oli kringlis banaani ja marmelaadi ja rosinaid!

Saturday, July 26, 2014

Kaks pilti

Pedja jõgi


Palamuse poe ukse juures oli selline plakat. See ei ole mingi tavaline kampaania, vaid see on inimeselt-inimesele kampaania.

Mul on suure linna igatsus. Tahaks kuhugi mõnusasse kohta sööma ning jahedasse kinosaali filmi vaatama.

Monday, July 21, 2014

Eile oli udu...

Curly Strings




Auto tagant, hästi lähedalt, jooksid läbi kaks rebasepoega. Peale seda nad veel jõllitasid meid päris kaua. Ühte hea suumiga kaamerat oleks väääga vaja olnud.

Ma fokuseerisin taevast seega tegi ta ülejäänud pildi tumedaks. 

Vooremaa

Kohe tuli meelde laulupidu ja mudilaskoorid.
Eile oli täpselt see päev, kus igasugune profesionaalsem kaamera ja fotograaf oleks tulnud kasuks. Ma kogu selle aja kahetsesin, et ma oma digikaamera koju unustasin ning kurvastasin, et mul ei ole ühte head peegelkaamerat paari hea objektiiviga. Mul oli õde ka kaasas, kes läheb nüüd viiendasse klassi, ning ütlesin talle, et ta teeks pilte oma ajju, et novembris matatunnis ilusat suve meenutada saaks. :D Kogu meie pisikest reisi ujuma ja tagasi saatis Curly Strings. Ilus õhtu oli! :D

Thursday, July 17, 2014

Täna 17.07

Kass.
Me emaga käisime täna jälle maasikaid korjamas. Kui vaid kogu mets oleks selline olnud!
Mis mari see on? Pean järgi vaatama.


Teemal: Suvi on minu jaoks...hapukurk.
Miks ma ei kasuta Instagrammi? Sest ma tahan vahel ka pikemalt kirjutada. Teine põhjus on muidugi ka see, et pärast pidi tegemist tuleb veel vajutada miljoon nuppu, et tekst kirjutada ja kogu pilt üles laadida. Tavalise kaameraga on asi lihtsam, teed pildi ära ja valmis.

Wednesday, July 16, 2014

Suvi on minu jaoks....

...suvikõrvitsapirukas. Ma teen seda igal suvel. 
...herned.
...kui ma ärkan hommikul vara üles ja õues on valge. 15.07 ja kell 04.08 hommikul.
 Minu lapsepõlvekodus paistab päike igal suvel mulle hommikul silma..ja see meeldib mulle. Sel suvel kuidagi pilved on alati ees kahjuks. 14.07 kell 4.30 hommikul. 
...rand. Peipsi järv.
...korilus. Ma ei saanud ainult mustikatele tähelepänu pöörata. Maasikad, mustikad, pohlad, jõhvikad...ja murakad sel aastal esimest korda.
...kontserdid.
...põllutööd ja tööriided.
...maasikad.
...ujumine.

Saturday, July 12, 2014

Esimesed pildid

Ma sõitsin eile Tartust koju ning mul tuli idee! Mina hakkab pidama blogi, mis sisaldab palju pilte. Need peavad aga olema tehtud minu mobiiltelefoniga. Ma olen õppinud parimatelt, oma sõbrannalt, et kõigest tuleb pilti teha ja kõigest tuleb kirjutada. Kirjutada ma ei oska. Minu kaameraks on LG G2 mini nutitelefon. 

Seda hommikuuimet pole ammu juhtunud. Kuigi kohvi ootab mind alati ärgates juba tassis. :D See on pildistatud minu esimese nutitelefoniga Samsung Galaxy mini.

Samsung S3 mini

Minu õhtusöök, mis on tehtud külmkapis leiduvast: Krevetid, külmutatud köögiviljad ja parmesani juust. S3 mini.

Ühes imelises restoranis - Daiquiri. Me kolmekesti sõime seda kahvliga. S3 mini

Vindus. LG G2 mini

17. juuni kell 14.55 LG G2 mini.
Minu kõik nutitelefonid on olnud minid.

Sunday, January 26, 2014

Minu nägemus elust

Iga päev puutun ma kokku küsimustega, mille vastustega ma ei nõustu. Viisaka grupi liikmena või üldise rahu säilitamise eesmärgil olen ma vahel pidanud ennast tagasi hoidma. Mõnikord tekib mul ka oma arvamus ühiskonna eksisteerimise ning toimimise kohta. Seega mul on alati kõiges oma arvamus, kuid vähe on võimalusi neid teistega jagada. Selleks on see siin koht, kus ma saan pajatada oma nägemusi elust. Kindlasti on mul ka palju lahedaid ideid ning juhtumisi, mis on küll väga väikesed, kuid kui neid märgata, väga tähtsad minu elus.