Palju küsimusi

Jälle on nii palju mõtteid peas.

Sügis hakkab jälle kätte jõudma ning on aeg kooli minna. Kuna kõik töötavad, siis ma otsisin endale ka tööd. Leidsin, saatsin CV eile ja täna sain juba kutse. See käis kähku. Kuid kas ma tegelikult ka tahan seda tööd, ja kas ma üldse tahan tööle minna? Mul on praegu käsil viimane magistriaasta, ning ma tahaks anda endast parima. Mul on ju vaja kirjutada magistritööd, mul on ees kaks kuupikkust praktikat koolis ning diferentsiaalvõrrandite aine õppekavas. :D See tundub  midagi eriti rasket ja mahukat. Sel õppeaastal tuleb nii palju asju teha ja see aasta läheb väga kiiresti ja kas ma ikka tahan seda tööd? Kuigi elada on ju ka vaja? Ja kõik käivad tööl :D

Enda väljaelamine

Mõni elab ennast välja metalit kuulates, mõni elab ennast välja karjudes, mõni elab ennast välja vaikides, mõni elab ennast välja ignoreerides. Mina elan ennast välja kirjutades.

Kui mul on paha tuju, kui ma olen väga solvunud inimeste peale, kui ma olen pettunud endas või kui ma tunnen enda sees suurt üldist trotsi, siis on mul alati peas mustmiljon mõtet korraga tiirlemas. Üldiselt on ikka küsimused, et miks ja mina ei tee ju midagi valesti ja teised teevad valesti ja mina reageerin valesti ja teised ei tee tegelikult ju üldse midagi valesti ja mina olen laisk???? Alguses ma T-i peale solvudes kirjutasin kõik talle facebooki. :D Siis ma kirjutasin veel oma segaseid mõtteid ka nt blogisse ja lihtsalt salvestasin mustandina.

 Kirjutades ma tunnen, kuidas mu mõtted saavad seatud mingisse süsteemi ning mul on tunne, et ma suudan ohjata oma mõtteid. Näiteks kirjutades proovin ma inimesi MITTE  laimata ja süüdistada, vaid pigem proovin mõelda, et inimesed on erinevad. Veel ma mõtlen, et nad lihtsalt ei mõista. Kui ma olen need kirjad ära kirjutanud ja ära unustanud ja uuesti leidnud, siis ma neid enam väga lugeda ei taha.

Nüüd on mul aga märkmik, selline punane ja ilus ja kummiga. Sinna kirjutan ma ainult positiivseid asju ja motivatsioonikirju endale, et ma saaksin paha tujuga seda lugeda ja oma tuju tõsta.

Tundmatu putukas

See ei ole vist mingi vaablane, aga see on päris jube. See hammustas mind eile, aga midagi hullu mu jalaga ei juhtunud. Veelgi enam, see ei olnud valus ka väga, aga võib-olla ma lihtsalt reageerisin kiiresti.

Augusti algus

Väikesed tomatid, need on päris head. Kirsstomatid on natuke teistsugused. Kui see kauss on kuskil läheduses, siis lõpuks ei pruugi seal enam palju neid järgi jääda. :D:D

Paneeritud motsarellajuust. Idee saime siit.

See ei ole jõulupostitus. 

Laupäev Lodjal koos kahe sõbrannaga ja....

.... ja Taaviga. :D

Õhtu lõppes meil värskendavate smuutidega.